Eesti õpilased osalevad oma kooli asjade otsustamises ligi kaks korda vähem kui nende eakaaslased teistes riikides, selgus maailma suurima õpilaste kodanikuhariduse uuringu tulemustest.

Uuring tõi välja, et Eesti noorte kaasatus koolivälistesse ühendustesse ei jää alla rahvusvahelisele keskmisele, kuid otsustamisel oma kooli elus on pilt vastupidine – kui riikide lõikes keskmiselt on kooli asjade otsustamisse haaratud 40 protsenti, siis Eestis vaid 24 protsenti õpilastest.

Lisaks teadmiste taseme hindamisele koguti hulgaliselt materjali demokraatlike väärtuste, kodanikuhoiakute ja noorte planeeritava osaluse kohta. Võrreldes 1999. aasta uuringuga pöörati seekord suuremat tähelepanu koolidemokraatiale ja õpilaste tegelikule osalemisele kodanikuühiskonnas.

Hetkeolukorra hindamise kõrval näitavad tulemused ka neid muutusi, mis noorte kodanikukultuuris on toimunud võrreldes eelmine IEA Kodanikuhariduse uuringuga 1999. aastal. Nii näiteks on Eesti kolme riigi seas, kus õpilaste kodanikukompetents kümne aastaga tõusis, samas kui teistes riikides see langes.

Loe edasi Rajaleidjast