Peatselt on kõrghariduse andmine meil ainult avalik-õiguslike üli- ja kõrgkoolide pärusmaa. Kui mõne aasta eest oli Eestis 18 eraomandusse kuuluvat rakenduskõrgkooli ja ametlikult tegutses ka kümme eraülikooli, siis nüüdseks on kõrgharidust andvate erakoolide arv kahanenud poole võrra.

Erakõrgkoolide seas on nõrgemad kas välja surnud või liitunud mõne avalik-õigusliku ülikooliga. Viimati näiteks liitus akadeemia Nord Tallinna ülikooliga.

Magistrikraadi saab sellest sügisest omandada vaid kolmes eraülikoolis. Doktoriõppesse saab astuda ainult Estonian Business Schooli (EBS). Kui mitte arvesse võtta rakenduskõrgharidust andvate erakõrgkoolide üliõpilaskonda, siis moodustab EBS-i tudengite arv eraülikoolide kogu üliõpilaste arvust peaaegu poole. Erakõrgkoolide hiilgeaajad on paraku möödas. Kui EBS, Mainori kõrgkool ja Euroakadeemia välja arvata, on teistes kõrgkoolides marginaalne tudengite arv.

Loe edasi Rajaleidjast